1944. aasta suurp?genemine ja eestlaste pagulasp?eva t?histamise t?htsus (2)
Arvamus 02 Jul 2018  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Iivi Zajedova )

2019. aasta septembris m??dub 75 aastat massilisest eestlaste p?genemisest naasva N?ukogude terrori eest. P?genemine oli raske nii vaimses kui ka füüsilises m?ttes. See t?i kaasa t?ieliku elumuutuse ja l?ppes paljudele traagiliselt. Siiani pole teada, kui palju p?genejaid hukkus. Paljudel tuli maha j?tta kodumaa, varandus, tihti pere, ja uues ühiskonnas ootasid neid ees kohanemisraskused. Alates Rootsi p?genike- ja Saksamaa DP-laagritest (kus varitses ka sundrepatrieerimise oht) v?ideldi k?ikide olemasolevate vahenditega oma elu, rahvuslike veendumuste ja Eesti Vabariigi taastamise eest. Oldi kindlad, et see oli ajutine minek – L??neriigid ei j?ta Eestit N?ukogude Liidu meelevalda.
Aja m??dudes sai selgeks, et koju tagasi ei saa niipea. Uutes asukohamaades loodi eesti seltse, koole/pühap?evakoole, üllitati lehti, loodi kirjastusi, laulu-ja rahvatantsurühmi, teatreid jne., hoides selle toel eestlust. Ehitati oma j?ul üles Eesti Maju, osteti maatükke (Kotkaj?rve, Seedrioru, Koitj?rve jne.), et ?petada lastele enda rajatud suvelaagrites (skaudi-, gaidi-, suvelaagrid) eesti keelt ja kultuuri, hoidmaks eestlust. Selle toel organiseeriti regionaalseid ja ülemaailmseid, siiani korrap?raselt toimuvaid Eesti p?evi (n?it. L??neranniku Eesti P?evi aastast 1953, Eesti P?evi Austraalias aastast 1954, Eesti P?evi P?hja-Ameerikas ja Kanadas aastast 1957, ESTO-t aastast 1972, ESTIVAL-i aastast 1983), mille j?rjepidevust v?ib pidada fenomenaalseks n?htuseks.
Kultuur ja poliitika k?isid k?sik?es. Mis muud see oli kui v?ljaspool Eestit asuvate eestlaste suunatud ühistegevus EV taastamiseks!
Diplomaatilise v?lisv?itluse k?rval, mis hoidis ülal Eesti riigi ?iguslikku j?rjepidevust (New Yorgis peakonsul Ernst Jaakson, Londonis Eesti diplomaat August Torma, aukonsulid Kanadas), tegutsesid paljud eestlaste ja baltlaste ühised organisatsioonid: eesti seltsid, veteranid, USA eestlaste keskorganisatsioon – Eesti Rahvuskomitee ühendriikides (ERKü), ja sellega seotud organisatsioonid: ülemaailmne Eesti ühing, ühendatud Balti Ameerika Komitee (üBAK, ing. k. JBANC) ja ülemaailmne Eesti Keskn?ukogu (üEKN).
Nimetamata ei saa j??da ka BATUN ehk Baltic Appeal to the United Nations (Balti Apell üRO-le), mille rajasid 1966. aasta veebruaris New Yorgis ühiselt Baltimaade pagulasnoored. BATUN andis külma s?ja aastail olulise panuse, et üRO-s arutataks inim?iguste rikkumisi Balti riikides, tutvustades anastatud Balti riikide 45 kodaniku p??rdumist ning korraldades istumisstreigi ?New York Timesi” toimetuse sissek?igu ees t?naval ja trepikojas. Selle tulemusena hakkas ajaleht p??rama okupeeritud Balti riikides toimuvale varasemast enam t?helepanu.
1986. aastal moodustas Kanada Kesk- ja Ida-Euroopa kogukond rahvusvahelise Musta Lindi p?eva komitee, mis pani aluse rahvusvahelisele kampaaniale kolmel mandril, et teadvustada l??nemaailmale Molotov–Ribbentropi pakti kestvat m?ju. Samal aastal toimusid Musta Lindi p?eva meeleavaldused 21-s linnas, sealhulgas Londonis (ühendkuningriik), Washingtonis, New Yorgis, Perthis (Austraalia), Stockholmis ja Ottawas.
Eesti pagulaste suhted mitte-eestlaste organisatsioonidega oma asukohamaal tugevdasid ning laiendasid m?ju rohkem kui see k?ik oleks toimunud vaid endi keskel.
Eestis on peetud mitmeid konverentse suurp?genemise teemal. 14. septembri 2015 TLü konverentsil ?eldi esmakordselt avalikult v?lja vajadus viia Eesti kalendrisse suurp?genemise m?lestusp?ev riikliku t?htp?evana. Kodumaalt Siberisse küüditatute kannatusi on Eesti m?lestanud leinap?evana massiküüditamiste aastap?evadel 25. m?rtsil ja 14. juunil.
K?tte on j?udnud 2018. aasta, aga meie rahva suurp?genemise m?lestusp?eva ei ole veel v?lja kuulutatud. Paraku pole teadmised p?genemise p?hjustest ja ka v?liseestlaste v?itlusest ja tegevusest Eestis eriti levinud. Pole püstitatud m?lestusm?rki ega pole ka Eesti ?ppekavas, kooli?pikutes peatükki, mis selgitaks suurp?genemise p?hjuseid (miks ja millal) ja eesti pagulaste tegevust Eesti taasiseseisvumisel. Teave suurp?genemisest ei ole j?udnud suure osa eesti inimesteni.
Külastades eesti kogukondi v?ljaspool Eestit, v?ib nn. uustulnukatel tekkida küsimus: mis inimesed, mis rahvas see on, t?hendab k?ik needsamad pagulas- ja v?liseestlased; kust, miks ja millal nad tulid ning MIKS me sellest Eestis nii v?he teame? Kodueestlane hoomab, et oleme ju ikkagi üks rahvus, ühed Eestis, teised laiali m??da l??nemaailma, ja küsib endalt: kas see peabki niimoodi j??ma?
Kui meie ise, eestlased, nii v?he teame oma kaasmaalaste tegevusest v?ljaspool Eestit, siis pole imestada, et ka paljud Eestis elavad teiste rahvuste esindajad ei tea suurp?genemisest ja eesti pagulusest eriti midagi. Neile j??b niimoodi ainukeseks alternatiiviks j??da uskuma ida poolt tulevat propagandat. Peab lisama, et tegelikult ei teata suurp?genemisest ega ka v?lis-eesti vastupanuliikumisega seotud tegevusest paljudes teisteski maades.
Teabe levimisele aitaks palju kaasa, kui me oma riigis v?hemalt kord aastas t?histaksime 1944. aastal toimunud eestlaste massilist p?genemist sissetunginud vaenlase eest ja j?rgnevat v?lis-eesti tegevust Eesti taasvabastamiseks. Arutlused konverentside kitsamas ringis ja pelgalt juubelite puhul ei too teadmisi laiemalt kogu Eesti ühiskonna teadvusse.
Ja kes v?idaks sellest, kui teadlikult l?henetaks üksteisele ja viidaks palju intensiivsemalt kokku meie lahutatud rahvusgrupid, seda nii Eestis kui v?ljaspool kodumaad? Muidugi m?ista v?idaks sellega eesti rahvas tervikuna! Kultuuriliselt, majanduslikult, poliitiliselt. Ja kas ei peitu just siin ülesanne nii v?liseestlaste keskorganisatsioonile üEKN-ile kui ka Riigikogule ja Eesti Vabariigi valitsusele?
Huvi l?henemiseks on olemas m?lemal poolel, kuid üle tuleb saada vastastikusest v??ristusest ja teha tuleb rohkem ja kiiremini.
Selleks, et m?letada 1944. aasta p?genemise kannatusi, aga samuti tunnustada pagulaseestlaste m?rkimisv??rset panust Eesti riigi ?igusliku j?rjepidevuse s?ilimisse ja taasiseseisvumisse on vaja lisada meie rahvuslikku kalendrisse eraldi m?lestusp?ev. Selleks p?evaks sobib üks septembrikuu p?evadest, et meenutada 1944. aasta sündmusi, mil kodumaalt p?genemisel hukkus teadmata arv eestlasi nii maal kui merel p?genikelaevadel, sealhulgas ka ühel suuremal laeval ?Moero“.
3. mail 2018 v?ttis ülemaailmse Eesti Keskn?ukogu t?iskogu selle ettepaneku vastu.
 
    Trüki   E-post   FB     

Kommentaar:

 

Ära postita roppusi, ärireklaami, autorikaitse alla kuuluvaid materjale või teksti mis halvustab põhjendamatult teisi isikuid. EWR jätab endale õiguse kustutada mistahes kommentaari. Kommentaarid esindavad kirjutaja isiklikke seisukohti.
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus