Med.Dr. Jaak Uibu raamat nüüd k?ttesaadav rahvusraamatukogu Digaris.
Eestlased Eestis 02 Jul 2018  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Digaris on nüüd dr.Jaak Uibu v?rguv?ljaanne INIMLOOMUSE TAHUMATA TAHUD:
https://www.digar.ee/arhiiv/nl...

Jaak Uibu saates?na v?rguv?ljaandele "Inimloomuse tahumata tahud"

K?esoleva v?rguv?ljaande koostamist ajendasid kaks asjaolu. Esiteks, Eesti meedia, kus pakutakse nii poliitikat kui pornot, vastumeelsus avaldada demograafilist kriisi k?sitlevaid kirjutisi ja teiseks, minu kahe aasta taguse kogumiku "Perekonnast, kodust, p?hiseadusest ja riigist" tuhatkond allalaadimist "Digari" ja "Rahva Raamatu" serveritest. Varasematest aastatest on "Digaris" v?ljaanded "Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel", 2002, "Avaliku sektori ettepanekud ja arvamused Eesti Vabariigi rahvastikupoliitika aluste koostamiseks", 2003 ja "Rahvastikukriisi kogumik", 2015. Ka neid on alla laaditud peaaegu poolteist tuhat korda.

Niisiis lugejad on olemas. See veeniski mind j?tkama "Digarile" kirjutamist. Olen selle v?imaluse eest t?nulik "Eesti Rahvusraamatukogule", kes omakorda on toetatud vaieldamatust tehnilisest progressist ja riikluse arengust demokraatia suunal. Tehnilise progressi saavutusi kasutades püüab k?esolev kogumik kaasa aidata eesti rahvuse ja demokraatia hoidmisele Eestis.

Eneselegi üllatusena leidsin, kuidas kogumiku esilugu inimloomusest sobis alusena k?ikidele teistele kirjutistele, mis ajaliselt j?rgnesid essee koostamisele. Tundsin veelkordselt, millise kuldav??rt vahendi andis meile arvuti viimase paarikümne aasta v?ltel, lihtsustades nii kirjutamist, kirjade saatmist, salvestamist ja teabeotsingut. Kuidas ja milleks seda k?ike kasutatakse, on teine asi.

Olin otsinud v?imalust avaldada essee kohta poolteist aastat tagasi laekunud arvamusi, mis sageli k?sitlesid inimloomust laiemalt ja paremini kui mina seda oma essees oskasin teha. ühtlasi toetasid arvamused minu algatust, mis pole sugugi v?het?htis toonuse hoidmisel. Kogumikku kokku seades leidsin, et minu pettumusrohkete tulemustega p??rdumised riigiv?imu poole on k?ik taandatavad inimloomuse ise?rasuste peale. Selle peale, kuidas inimesed muutuvad, kui nad v?imu juurde saavad. Olgu selleks vaid ametikoht riigiasutuses.

V?tan appi nüüd Arnold Toynbee: "Ajalugu n?itab, et inimsoo rumalus ja n?rkus pole ajutised sümptomid, vaid inimelu püsivad tunnusjooned…". Krahv Lotario ehk hilisem Rooma paavst Innocentius III, kes nii oskuslikult kirjeldas inimolu viletsust, kavatses kirjutada ka inimloomuse v??rikusest, kuid meieni see ei ulatunud. Me ei kahtle, et see v??rikus on igal juhul olemas, aga inimloomusesse programmeeritud kurjus ja omakasupüüdlikkus ei lase v??rikusel esile kerkida. Nii on seda v??rikust p?hjust hoida ja rohkendada kirjas?na kaudu. Tuleb ka riigiametnikke ja poliitikuid aidata nende oskamatuses.

Kui raske on suunata rahvastikuprotsesse kodanikeühenduse poolt riigi kaudu (v?ljaspool riiki on see hoopis v?imatu), selle kohta jagan kogumikus oma kogemust, mis on kujunenud Toompea Haridusseminari kui s?prusühenduse toel. Ei aidanud rahvastikupoliitika t?htsustamist ka t??j?u kaart, millega hoiatasin ettev?tjaid ?rip?eva artiklis aastast 2000. V?hemalt kaks aastakümmet oleme teadvustanud riigiv?imule negatiivseid demograafilisi protsesse, nagu neil ei oleks riikliku statistika andmeid. Endise riigiametnikuna olen pakkunud lahendusi rahvastikupoliitika kujundamisel.

Peaminister Taavi R?ivas vastas veel 2016.a aprillis arup?rimisele Riigikogus rahvastiku kahanemise kohta: "Kui me nimetame seda praegust olukorda kriisiks, siis me v?ime sellega olukorda ise rohkem eskaleerida kui vaja. Ma ei nimetaks seda kriisiks. Ma ei satuks paanikasse". Nii tahtis Taavi R?ivas reformierakonna juhina ikka edasi tormata, kriisist hoolimata. ?nneks poole aasta p?rast Valitsus vahetus ja uus valitsus l?puks tunnistas rahvastikukriisi olemasolu ja moodustas isegi Riigikogu ajutise probleemkomisjoni rahvastikukriisi peatamiseks. Aga kakskümmend aastat on kaotatud! Kümned ja kümned tuhanded lapsed olid j??nud sündimata ja esimesed sammud poolteise aasta jooksul ei ole ka meetmete m?ttes lootustandvad. Demograafid r??givad seejuures ikka rahvastiku arengust. Mis areng see on, mis h??bumisele viib! Sellest kirjutangi oma artiklites.

V?ga paljud inimesed Eestis n?evad ja tunnevad, millist kahju tekitab inimene loodusele ja leiavad, et rahvastiku vananemine ja v?henemine ongi positiivsed n?htused. Nii nagu ?vejki veltveebel, kelle arvates s?jad on positiivne n?htus, sest seal saab hukka palju p?tte ja kaabakaid. Paraku inimeste hulk Maal ühe suureneb meist s?ltumatult miljardites ja kui eestlaste miljon oma kultuuriga siit kaoks, ei aitaks see kaasa ?kosüsteemide s?ilimisele. Küll lootsime 1992. aastal S??stva arengu rahvusprogrammi kavandades, et eestlased on suutelised oma andekuses v?lja t??tama eesk?tt vaimsest kultuurist l?htuvat elulaadi, mis oleks vastukaaluks raiskavale elustiilile, massikultuurile ja tarbijamentaliteedile. Selliselt oleksime v??rtuslikud maailmale, eeskujuks teistele rahvastele ja ?igustaks enda kestmist.

Paraku l?ks k?ik teisiti ja Eesti p??ras hedonismi neljarealisele magistraalteele. Aga veel oleme olemas ja ehk meie programm p??stetav. Ehk on esimene meeter pikast teekonnast m?rkamatult astutud? Rein Einasto kirjutas nii: "Aeg on m?ista, üleilmastumise faas on m??dumas, alanud on eraldumise, kogukonnastumise faas - eeldus selleks, et kindlustada ühiskonna loomulik isereguleeruv tasakaaluline arenguprotsess, s?ilitamaks ja süvendamaks erip?raste paikkondade looduse ja rahvuskultuuride eripalgelisust. Iseseisvad rahvusriigid on pool-looduslikud ?kosüsteemid ja v?iksid saada uue, loodusl?hedase, maailmakorra aluseks". Aga praegu, kus ma seda kirjutan, rajatakse minu krundil suru?hu kompressorite mürinal kalade l?bip??su, v?ttes maha j?e??rse kaitseriba puud, lastakse v?ikese Enge j?e vesi kaladelt küsimata kaheks kuuks alla, j?etakse vesiroosid mudasse ja sillutatakse j?ep?hi munakividega. Orduajast peale j?el t??tanud vesiveski paisu j??nuk sai Brüsseli tahtel veekogule ja kallastele saatuslikuks. J?in alla neli-viis aastat kestnud v?itluses halastamatute keskkonnaj?ududega. ?kki on see seotud sellega, et IQ-testides t?heldatud senine inimeste intelligentsuse t?us on asendunud k?esoleva ajal langusega, nagu seda kirjeldatakse USA Teaduste Akadeemia Toimetistes ilmunud artiklis. S?h sulle digiajastut!

Peaaegu kolm aastat olen tegutsenud Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultandina. Küllap on otstarbekas siinkohas sellest tegevusest m?rk maha panna, sest muidu toetusrühma ju kuulda enam ei ole. Algas k?ik 2015. aasta kevadel. P??rdusin 15 linnavolikogu kolmesaja liikme poole kirjaga kaasa aidata demograafilise seisundi leevendamisele suunatud meetmete otsimisel. Sain paar vastuskirja, nende hulgas Rein Rataselt. Ajaloolise t?e nimel ja Rein Ratase kiituseks raiun selle ehedana digiraamatusse.

Hea Jaak, vana kamraad!
T?nan Sind selle m?rgukirja eest. ütlen Suure Raamatu kombel - kui Sina vaikiks, siis peaksid kivid kisendama... Mure on meil ühine, aga mis on rohi, mis avitab v?i kas seda rohtu üldsegi on? Ise arvan, et selleks rohuks on vaid pikaajaline programm, mis k?tkeb endas:
- Isamaa armastuse kasvatamist veel sündimata lastest vanavanemateni
- Perekesksuse r?hutamist ?igus- ja t??loomes
- Laste prioriteetsuse kehtestamist finants- ja majanduspoliitikas
- Riigi hoobade hoopis ulatuslikumat kasutamist majandusarengus
- Selgitust ja veelkord selgitust
- Arusaamist olukorra t?sidusest, just see tegur viis meie iibe hüppesse 25 aastat tagasi.
Olen Sulle, Jaak, t?nulik, kui saaksime sel teemal t?ist kontakti hoida minu Riigikogus t??tamise ajal.

Rein Ratas pidas s?na ja moodustas Toompea Haridusseminari n?uandel Riigikogus Eesti rahvastiku toetusrühma k?ikide erakondade esindajatest. Minu kutsus ta selle konsultandiks, tasuküsimust arutasime, aga see j?i pooleli. Kuid see ei seganud ja t?? laabudes lükkasime seda üha edasi. Meil olid suured plaanid ja osalt viisime need ka ellu. 2016. aasta talvel korraldasime Riigikogu konverentsisaalis rahvastikualase konverentsi, mis on ikka v?rgus vaadatav. Viimaseks ettev?tmiseks oli minu raamatu "Perekonnast, kodust, p?hiseadusest ja riigist" esitlus Riigikogu maalisaalis, mida Rein Ratas südamlikult juhatas. Siis tuli haigus ja toetusrühma tegevus ilma juhita lakkas aastaks. Mina varustasin peata j??nud toetusrühma edasi infoga, mis j?rjest v?hem k?itis Riigikogu liikmeid.

2016. aasta sügisel tuli valitsuse vahetus ja peaministriks sai Jüri Ratas, kelle algatusel koalitsioonileppes tunnistati rahvastikukriisi olemasolu Eestis. Moodustati rahvastikukriisi probleemkomisjon, kes hakkas endale tegevust otsima. Toetusrühma esimeheks 2017. aasta suve hakul sai Priit Sibul. Temaga kohtumised toimusid üksmeele vaimus. Paraku neid kohtumisi v?ib ühe k?e s?rmedel üles lugeda ja toetusrühma koosolekuid on toimunud veelgi v?hem. Kui tema k?rval poleks olnud Helmen Kütti ja Henn P?lluaasa, oleks asi t?itsa meeleheitlik. Koos nimetatute ja veel Helir-Valdor Seederi ning Siret Kotka-Repinskiga arutasime k?esoleval kevadel minu koostatud Rahvustikupoliitika memorandumit. K?ik j?i pooleli ja rohkem me enam pole enam kokku saanud. Arvatakse, et raskuspunkt on nihkunud nüüd probleemkomisjoni peale ja asi oleks sellega lahendatud. Kuid kriis ju kestab!

Suur vahe on toetusrühma algusaegade ja praeguse vahel. Rein Ratas suutis oma autoriteediga inimesi kaasata ja tookord ei olnud Keskerakond v?imul. Paralleele v?ib tuua krahv Lotario m?tete ja tegudega kaheksasaja aasta eest. Tema isik muutus v?imule saades ja ka keskerakonna liikmed muutusid toetusrühmas v?imule saades - kui aastaid opositsioonis olles olid nad minule l?hedased inimesed, siis nüüd nad ei v?ta enam k?nesid vastu, ei vasta meilikirjadele. Aastaid s?bralik Keskn?dalgi ei taha enam minu artikleid avaldada. Peaministriga kui endise toetusrühma liikmega on vahekord endiselt soe, aga tal ei ole lihtsalt aega ei konsultandi ega tema ettepanekute jaoks. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere suhtles enne presidendiks saamist minuga v?ga sümpaatselt, aga akadeemia eesotsa saades kehtestas ta minu kirjadele blokeeringu, kui palusin teda appi lahendamaks rahvastikukriisi. Nii on v?imuga ja v?imulesaamisega. T?nu Rein Ratasele olen ikka toetusrühma konsultant, aga toetusrühm ise kidub. Ma ei saa seda maha salata, sest eks ole minugi teod kuskil Raamatus kirjas. On mul ?igust vaikida ja kivid panna kisendama, kui tean olukorda ja ehk ka lahendusi?! K?rvus ongi paisukivide kisendamine suru?hul??kidest.
 
    Trüki   E-post   FB     

Kommentaar:

 

Ära postita roppusi, ärireklaami, autorikaitse alla kuuluvaid materjale või teksti mis halvustab põhjendamatult teisi isikuid. EWR jätab endale õiguse kustutada mistahes kommentaari. Kommentaarid esindavad kirjutaja isiklikke seisukohti.
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus