Müüt murtud: r?stik salvab ka ujujat. Saatuslikuks v?ib inimesele saada hammustus pea- v?i kaelapiirkonda DELFI
Eestlased Eestis 28 Jun 2018  EWR
    Trüki   E-post   FB     
28.06.2018,
 - pics/2018/06/51862_001_t.jpg

Toimetaja Rivo Veski
rivo.veski@delfi.ee
Allan Mehik pildistab r?stikuid ja nastikuid
FOTO: Allan Mehik
http://kasulik.delfi.ee/news/k...
Terviseamet ja sotsiaalministeerium tuletavad inimestele meelde, kuidas suvi ohutult m??da saata. Muuhulgas toonitatakse ka meie metsades varitsevate ohtude eest: puukide, aga ka r?stikute eest. Viimased v?ivad ka ujujale ohtlikud olla.

M?nusaks suvepuhkuseks kogus sotsiaalministeerium koos terviseametiga kokku olulised n?uanded, mida suvel (ja m?nda ka aastaringselt) meeles pidada.
1. M?rka puuki ja vaktsineeri

Looduses liikudes kanna puukide lihtsamaks m?rkamiseks heledaid riideid. Veendu, et oled puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud. Kui pole, p??rdu oma perearsti poole v?i vaktsineerimiskabinetti. Kui siiski avastad nahalt puugi, eemalda see v?imalikult ruttu. Puhasta hammustuskoht desinfitseeriva vahendiga.
2. Hoia toit puhta ja jahedana

Kasuta ainult v?rsket toitu ja puhast vett ning eralda valmistatud toit toorest. Kala ja liha küpseta p?hjalikult, puu- ja k??giviljad pese jooksva veega üle korralikult üle. Ning ?ra hoia valmistatud toitu toatemperatuuril kauem kui 2 tundi.
3. S??ski t?rjudes pea silmas enda tervist
Reklaam

Eestis tohib müüa ainult terviseameti heakskiidetud ja registreeritud s??se- ja puugit?rjevahendeid, mille dietüül-meta-toluamiidi DEETi sisaldus ei ületa 50%. Sellegipoolest tuleks s??set?rjevahendeid kasutada m?istlikult kasutada, sest kokkupuude neurotoksilist dietüültoluamiidi ehk DEETi sisaldava tootega v?ib p?hjustada terviseh?dasid. S??sehammustuste v?ltimiseks on soovitatav kanda pikkade varrukate ja s??rtega r?ivaid. Loe lisa siit.
4. Joo poole v?hem ja purjus s?pra ?ra vette lase

V?hem on parem, sest nii jaksad rohkem liikuda ja v?hendad terviseriske. Julge olla oman?oline ja esita s?pradelegi v?ljakutse - kas nad üldse oskavad kainelt l?butseda? Tegelikult v?ivad alkoholita peod tavap?rastest olengutest palju l?busamatekski kujuneda. Pidu on t?pselt nii ?ge, kui ?gedaks see ise teha! Loe lisa siit.
5. Veendu suplusvee puhtuses

Veekogu sobivuses on p?hjust kahelda n?iteks siis, kui vees on n?ha mistahes materjalist h?ljuvaid esemeid, n?htav ?likile, vesi on l?bipaistmatu, ebatavalist v?rvi, ebatavalise l?hnaga v?i kui veekogu l?hedal asub v?imalik reostusallikas nagu kanalisatsiooni v?ljalasketoru v?i sadam. Lahtiste haavade olemasolul tuleks suplemist igal juhul v?ltida.

Avalike supluskohtade veekvaliteedi andmetega on v?imalik tutvuda terviseameti kodulehel.
6. Hoia süütevedelik ja muu ohtlik kraam lastest eemal.

Süütevedelikud peavad olema k?rgemal laste k?eulatusest. Roomavate ja k?putavate laste liikumisperimeetrist v?iksid olla eemaldatud murust ka sigaretikonid, sipelgat?rjevahendid ja muu ohtlik. Vanavanemad, kes suvel lapselapsi hoiavad, peaksid ravimid ja kemikaalid panema lukustatavasse kappi - igal aastal saab terviseameti mürgistusteabekeskus kümneid teateid lohakile j?etud ravimite p?hjustatud mürgistustest.

Mürgistuskahtluse tekkimisel tuleks helistada terviseameti mürgisteabekeskuse infoliinile 16662.
7. P?evita m??dukalt

P?ikesekiirguse üledoosiga kaasnevad p?ikesep?letus, kortsud ning nahav?hi ja silmahaiguste tekke oht. Organismi j?uvarude taastamiseks, eelk?ige D-vitamiini vajaliku koguse sünteesimiseks, piisab lühiajalistest p?ikesevannidest. Kui ees seisab t?esti pikem p?ikese k?es viibimine, on soovitav kasutada p?evitustooteid, mis sisaldavad kaitse- ehk p?ikesefaktorit ehk UV-filtrit. Kindlasti vajavad p?ikesekreemi lapsed, sest lapseeas saadud p?ikesep?letused v?ivad hiljem soodustada nahav?hi teket.

Toote valimisel tuleb valida vanusele sobiv toode ning arvestada kreemi kaitsefaktorit (SPF). Kui k?igest hoolimata on tekkinud p?ikesep?letus, tuleks nahale anda esmaabi.
8. V??raid taimi ?ra n?pi

Eestis kasvab kaks invasiivset ja inimesele ohtlikku agressiivset karuputke v??rliiki: hiid- ja Sosnovski karuputk, mis on Eesti p?rismaistest suurekasvulistest sarikaliikidest (rahvanimetus putked) selgelt suurekasvulised. Karuputke mahl sisaldab psoraleene, mis ?rritab nahka ja limaskesti. Peale karuputkega kokkupuutumist tuleb nahka pesta jaheda veega ning v?ltida tugevat h??rumist. Psoraleeniga toiminud kokkupuute korral saab v?ltida sümptomite vallandumist, kaitstes nahka ultraviolettkiirguse ehk p?ikesevalguse eest v?hemalt 48 tunni v?ltel. Mürgistuskahtluse tekkimisel tuleks helistada terviseameti mürgisteabekeskuse infoliinile 16662. Loe lisa siit.
9. Hoidu r?stiku eest
Reklaam

Ole metsas t?helepanelik, kanna jalas kummikuid ja veendu, et telefoniaku on laetud ja omab piirkonnas v?rku. R?stik ründab vaid inimese ootamatult ilmumisel tema l?hedusse. K?ige ohtlikumad r?stikuhammustused on pea- ja kaelapiirkonnas, mis on saadud j?rvedes ujudes. R?stikud on head ujujad ja ujuval inimesel on veest v?ljas pea, kael, kuhu r?stik siis ootamatult kokkup?rkel inimesega hammustab.

Esmaabiks j?? rahulikuks, r?stikult hammustada saanud j?seme puhul taga j?seme liikumatus, haava puhtus ning mine kindlasti perearstile v?i EMOsse kontrolli, vajadusel ?ra pelga helistada 112 v?i mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662.
10. ?ra s?? tundmatuid taimi, seeni ja marju

Looduses liikudes k?ttesattunud taimede ja marjade s??misest tingitud mürgistusi p?hjustavad nii piibelehed, tulikalised, ussilaka marjad kui seened. T?sisemate mürgistuste allikaks v?ivad muutuda ka kauni v?limuse p?rast koduaias kasvatatavad taimed: kuldvihm, s?rmkübarad ja k?okingad. Tundmatud seened tasub j?tta metsa, valgeid seeni saavad korjata vaid seenetundjad - n?iteks valge k?rbseseen kasvab sageli segamini kitsemamplitega ning kogemata v?ib korjata hea s??giseene p?he surmavalt mürgise valge k?rbseseene.

Mürgistuskahtluse tekkimisel v?ib helistada terviseameti mürgisteabekeskuse infoliinile 16662.
11. Armasta turvaliselt

Kondoom on k?ige kindlam ja soodsam viis HIVi ja teiste seksuaalsel teel levivate nakkuste v?ltimiseks. Loe lisa: https://miljonpohjust.hiv.ee/
12. Vaktsineeri reisile minnes

V?hemalt neli n?dalat enne v?lisriiki reisimist uuri terviseameti koduleheltvaktsineerimise vajadust ja veendu, et sina ja su laps on n?uetekohaselt vaktsineeritud. Reisil olles s?? ja joo ohutut toitu ning jooke, ?ra kasuta j??kuubikuid. Pese sageli k?si ning kasuta desinfitseerivaid vahendeid, vajadusel kasuta ka s??set?rjevahendeid.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus